Kirsipuu hooldus ja lõikamine: teejuht rikkaliku saagini

Kas sinu kirsipuu kasvatab igal suvel tiheda lehemassi, kuid marju jagub vaevalt kausipõhja katmiseks? Luuviljaliste hooldus nõuab teistsugust lähenemist kui õunapuude kärpimine. Vale lõikusaeg võib puule saatuslikuks saada, samas kui teadlik võrakujundus tagab terve puu ja rikkaliku saagi aastakümneteks.

Kirsipuu kasvukoht ja istutamine

Õnnestunud kirsikasvatus algab läbimõeldud kasvukoha valikust. Maguskirsid (Prunus avium) kuuluvad meie kliimas külmaõrnemate viljapuude hulka, mistõttu vajavad nad aias võimalikult päikeselist, sooja ja põhjatuulte eest varjatud paika. Täispäike tagab suvel magusamad marjad ning aitab võral pärast vihma kiiresti kuivada.

Muld peab olema hea veeläbilaskvusega ja parasniiske, sest seisev pinna- või põhjavesi tekitab juuremädanikku ning halvendab puu talvekindlust. Istutamisel pea silmas järgmisi soovitusi:

• Kaeva istutusauk umbes kaks korda laiem kui istiku juurestik, kuid mitte sügavam kui juurepalli kõrgus.
• Täida auk olemasoleva aiamullaga, mida võid parandada kompostiga, kuid ära pane istutusauku mineraalset lämmastikväetist.
• Jälgi istutussügavust: pookekoht peab jääma mullapinnast umbes 8–10 cm kõrgemale ja juurekael pinnasega täpselt tasa.
• Kasta istik kohe pärast istutamist põhjalikult läbi.
• Laota tüve ümber ligikaudu 10 cm paksune orgaaniline multšikiht umbes meetrise läbimõõduga ringina, jättes multši ja tüve vahele vaba ruumi, et vältida koore haudumist ning hiirte ründeid.

Kliimasse sobiva puu leidmisel on abiks põhjalik ülevaade teemal kirsipuu sordi valimine Eestis.

Millal kirsipuud lõigata?

Kirsipuude lõikamisel ei tohi lähtuda samadest reeglitest nagu õuna- või pirnipuude puhul. Luuviljalistel vallandub varakevadel intensiivne mahlajooks. Ebasobival ajal lõigatud okstest hakkab voolama kummivoolust ning värsked haavad muutuvad vastuvõtlikuks ohtlikele seen- ja bakterhaigustele, eelkõige baktervähile.

Üldised taimede lõikamise põhimõtted soovitavad tugeva mahlajooksuga puid kujundada suvel. Parim aeg kirsipuude hoolduslõikuseks on kohe pärast saagikoristust juuli lõpus või augusti esimesel poolel. Kuiv ja soe suveilm võimaldab haavadel kiiresti korgistuda ja pärsib haigustekitajate sissetungi.

Pea meeles reeglit: alates 15. augustist tuleb igasugune lõikamine lõpetada. Hilisem lõikus ergutab noorte võrsete kasvu, mis ei jõua enne sügiskülmi puituda ja saavad talvel vältimatult külmakahjustusi.

Kui noorpuudele on vaja teha minimaalset kujunduslõikust kevadel, tee seda märtsi lõpus või aprilli alguses enne pungade puhkemist, kui ööpäevased temperatuurid püsivad kindlalt plussis. Täpsemaid kevadisi võtteid tutvustab juhend viljapuude lõikamine kevadel.

Lõikamistehnika: magus- ja hapukirsi erinevused

Kirsipuudele sobib kõige paremini avar ja valgust läbilaskev vaasvõra või koonusvõra. Lõika oksi alati oksakrae lähedalt ilma tüükaid jätmata ja kasuta ainult teravaid, puhtaid tööriistu. Korraga ei tohiks eemaldada üle 20–25% võra mahust, sest liiga drastiline kärpimine paneb puu saagi kasvatamise asemel vohama vesivõsusid.

Iga-aastase harvendamise käigus eemalda:

• kuivanud, murdunud ja haigustunnustega oksad,
• võra sissepoole suunatud ja teistega ristuvad oksad,
• terava nurga all tüvest väljuvad külgoksad, mis murduvad saagikoorma all kergelt,
• püstised, saaki mittetootvad vesivõsud.

Lõikamisel arvesta kindlasti sellega, milline puu sinu aias kasvab, sest magus- ja hapukirss kannavad vilju erinevatel okstel.

Maguskirsi lõikamine

Maguskirsipuud kannavad vilju nii eelmise suve pikkadel võrsetel kui ka mitmeaastasel puidul asuvatel lühikestel viljaokstel ehk kannustel. Seetõttu peab maguskirsi lõikus säilitama vana viljakandvat oksastikku ning samal ajal soodustama uute kannuste teket. Hooldus seisneb peamiselt võra harvendamises, liiga kõrge ladva piiramises ja üksikute vanade okste asendamises elujõuliste noorte harudega.

Hapukirsi lõikamine

Hapukirsipuud moodustavad õie- ja viljapungi peaaegu eranditult eelmise aasta üheaastastele pikkadele võrsetele. Aastate jooksul kipuvad hapukirsside oksad pikenema ja seestpoolt raagu jääma, kandes marju vaid okste tippudes. Selle ennetamiseks lõika pärast saagikoristust vanemaid viljunud oksi tagasi tugeva noore külgvõrseni, mis võtab järgmisel aastal saagikandmise üle.

Tuntud ja kohalikele talvedele vastupidavad sordid teevad hooldustöö oluliselt lihtsamaks:

Laiema valiku koduaeda kohandatud istikutest leiad kategooriast kirsipuu.

Kirsipuu aastaringne hooldus

Õige lõikamine loob tugeva vundamendi, kuid maitsvate marjade valmimiseks vajab puu hoolt kogu hooaja vältel.

Kastmine

Noored, hiljuti istutatud puud vajavad põuaga sügavat kastmist üks kuni kaks korda nädalas. Mulla niiskust tasub kontrollida 10–20 cm sügavuselt: kasta siis, kui pinnas tundub kuiv. Täiskasvanud puud saavad tavaliselt ise hakkama, kuid viljade paisumise ajal juunis ja juulis aitab lisavesi ennetada marjade enneaegset pudenemist. Suuna vesi alati puu võraalusele pinnale, mitte lehtedele ega tüvele.

Väetamine

Kirsipuu vajab mõõdukat toitmist. Liigne lämmastik soodustab lehtede vohamist saagi arvelt ning muudab taime vastuvõtlikuks külmadele.

• Kevadel laota võra alla komposti või spetsiaalset viljapuudele mõeldud kevadväetist.
• Alates 1. augustist lõpeta igasugune lämmastikuga väetamine, et võrsed saaksid sügisel rahulikult puituda.
• Vajadusel võid augusti teises pooles anda fosfori- ja kaaliumirikast sügisväetist, mis parandab puidu talvekindlust.

Tolmeldamine

Enamik maguskirsse on isesteriilsed ja vajavad viljumiseks teist, samal ajal õitsevat sorti naabrusesse. Tolmeldamisel teevad peamise töö mesilased ja kimalased, mistõttu tasub õitsemisajal hoiduda igasugusest taimekaitsest. Hapukirsid on valdavalt iseviljuvad ja suudavad kanda rikkalikku saaki ka üksikpuuna.

Haiguste, kahjurite ja lindude ennetamine

Hea õhuringlus ja puhas võra hoiavad suurema osa muredest eemal, kuid tähelepanelik tasub olla ka muude ohtude suhtes:

• Baktervähk ja kummivoolus: Väldi tüve ja okste mehhaanilisi vigastusi ning tee lõikustöid ainult kuiva ilmaga.
• Kirsipuu-lehevarisemistõbi: Haigustekitaja talvitub varisenud lehtedes. Riisu ja hävita sügisel kõik puu alla langenud lehed enne kevadet, et nakkusahel katkestada.
• Puuviljamädanik: Korja puult ja maapinnalt kohe ära krimpsu tõmbunud, hallitavad ja mumifitseerunud marjad.
• Kirsikärbes ja lehetäid: Kirsikärbse vastsete leviku pidurdamiseks eemalda ussitanud marjad maast kohe. Lehetäide vastu aitab varakevadine pritsimine parafiinõliga enne pungade avanemist.
• Linnukahjustused: Valmivad kirsid tõmbavad linde ligi juba enne lõplikku värvumist. Kindlaima kaitse annab spetsiaalne võrk, mille kohta leiab praktilisi nõuandeid juhendist marjapõõsaste kaitsmine lindude eest.

Terved kirsipuud ja maitsev saak oma aiast

Päikeseline kasvukoht, kuival suvisel ajal tehtav lõikus ning tasakaalukas väetamine aitavad vältida tüve kummivoolust ja hoiavad kirsipuu saagika aastakümneid. Avatud ja hästi valgustatud võras küpsevad marjad magusaks ning puu püsib loomulikult tugev haiguste vastu.

Tutvu lähemalt Vääna Puukooli valikus olevate viljapuudega ning vali oma aeda tugevad, kohalikku kliimat taluvad sordid, mis toovad mahlase marjasaagi otse koduõuele.