Kas teadsid, et sügisene mulla temperatuur soodustab puude juurte kasvu sageli paremini kui karge kevadine maapind? Istutades puud enne maa külmumist, tagad neile tugeva stardipositsiooni kevadiseks kasvupuhanguks. Vääna Puukooli aiandusspetsialistid selgitavad, kuidas sügisest istutust õigesti ja turvaliselt läbi viia.
Miks on sügis puude istutamiseks soodne aeg?
Sügisel jahenev õhk ja lühenev päevavalgus annavad puule bioloogilise signaali lõpetada võrsete ning lehtede kasv. Suvesoojuse säilitanud muld võimaldab taimel suunata kogu oma energia uute imijuurte kasvatamisse.
Taimede edukaks kohanemiseks peab istutustööde ja maapinna täieliku külmumiseni jääma vähemalt kuus nädalat leebet ilmastikku. Selle ajaga jõuab juurestik pinnasesse kinnituda, tagades kevadel kiirema punga puhkemise ning parema vastupidavuse suvisele põuale.
Milliseid puuliike sügisel istutada?
Kõige paremini kohanevad sügisese istutamisega nõu- ehk konteineristikud ning mullapalliga taimed, mille juurestik saab istutamisel minimaalselt kahjustada. Paljasjuursete taimede puhul tasub jälgida, et taim oleks istutamise hetkeks täielikus puhkeseisundis.
1. Lehtpuud ja ilupuud
Kodumaised ja meie kliimasse sobitunud lehtpuud taluvad sügisest ümberistutamist väga hästi. Sügis on suurepärane aeg heki- ja pargipuude rajamiseks ning iluaia täiendamiseks.
2. Viljapuud
Aiaomanikud planeerivad viljapuude istutamist sageli kevadesse, kuid konteineris kasvatatud viljapuud ja õunapuud juurduvad sügisel kiiresti. Kuigi varajane kevad on samuti sobilik (vaata lisaks juhendit õunapuu istutamine kevadel), annab sügisene istutus taimedele eelise alustada kasvuga kohe pärast lume sulamist. Sarnaseid põhimõtteid tasub jälgida ka teiste kultuuride puhul – tutvu teemadega ploomipuu istutamine Eestis ning pirnipuu istutamine ja hooldus.
3. Okaspuud ja lehised
Igihaljad okaspuud ja heitlehised lehised vajavad sügisel veidi varajasemat istutamist, soovitavalt septembrist oktoobri alguseni. Kuna igihaljad okaspuud aurustavad vett ka talvel, peab neil enne pinnase külmumist tekkima toimiv juurestik. Tutvu kindlasti ka erialaartiklitega lehise istutamine ja hooldus ning männi istutamine ja hooldus.
Istutusaugu kaevamine ja mulla ettevalmistus
Eduka juurdumise aluseks on õigete mõõtmetega istutusauk ja täpne istutussügavus:
- Augu laius: Kaeva istutusauk 2–3 korda laiem kui taime juurepall. Kausikujulised ja kaldu servad hõlbustavad uute juurte tungimist ümbritsevasse pinnasesse.
- Augu sügavus: Auk ei tohi olla sügavam kui juurepall ise. Juurepall peab toetuma kaevamata maapinnale, et vältida taime hilisemat vajumist.
- Juurekaela kõrgus: Puu juurekael ehk koht, kus tüvi läheb üle juurteks, peab jääma maapinnaga tasa või 1–2 cm kõrgemale. Liiga sügavale istutatud tüvi võib hakata mädanema ja puu hukkub aastate jooksul.
- Rasked savimullad ja liigniiskus: Tiheda savimulla puhul kaeva madalam auk ja jäta juurepalli ülemine kolmandik maapinnast kõrgemale, kujundades mullast sujuva künka kuni juurekaelani.
- Täitemuld: Täida auk eelkõige kaevatud kohalikust mullast. Vältida tuleks orgaanilise aine või väetise lisamist otse istutusauku, sest see takistab juurte tungimist kaevamiskohast väljapoole.
Istutamine ja kastmine samm-sammult
- Juurepalli kontroll ja ettevalmistus: Eemalda puu konteinerist. Kui juured on tihedalt ümber palli keerdunud, lõika kergelt läbi palli välisservad. Mullapalliga taimedel lõika lahti kangas ja traatkorv vähemalt ülemise kolmandiku ulatuses.
- Positsioneerimine: Aseta puu augu keskele ja veendu, et juurekael on maapinnaga õigel kõrgusel.
- Kastmine etappide kaupa: Täida auk poolenisti mullaga ja kasta ala põhjalikult läbi, et eemaldada õhutaskud. Seejärel täida auk lõplikult ja kasta uuesti.
- Multšimine: Kanna tüve ümber 5–10 cm paksune orgaanilise multši kiht. Jäta tüve ümber paar sentimeetrit vaba ruumi, et multš moodustaks “sõõriku”, mitte “vulkaani”. Multš aitab säilitada mulla niiskust ja tasakaalustada temperatuuri. Sarnast hooldust selgitab pikemalt juhend elupuu istutamine samm-sammult.
Sügisene järelhooldus ja toestamine
Kas puu vajab toestamist?
Erialased uuringud näitavad, et enamik noori puid ei vaja toestamist. Vabalt tuules liikuv tüvi kasvab jämedamaks ja arendab välja tugevama juurestiku. Toestamist tasub kasutada vaid väga tuulistes kasvukohtades, suure võraga või ebastabiilse juurepalliga taimede puhul.
Kui toestamine on vajalik:
- Paigalda tugivaiad maapinda väljapoole juurepalli ala.
- Kasuta laiu ja pehmeid sidematerjale, nagu spetsiaalsed kummiribad või kangasrihmad, ning väildi peenikest traati või nööri.
- Jäta sidemed piisavalt lõdvalt, et tüvi saaks kergelt liikuda.
- Eemalda toed hiljemalt ühe hooaja möödudes.
Sügisene kastmine ja väetamine
Pärast istutamist vajab puu kastmist kuni maapinna täieliku külmumiseni, eriti kui sügis on kuiv. Kui pinnas külmub, ei saa juured enam vett kätte, mistõttu on põhjalik sügisene leotamine kriitiline varakevadise kuivamise ennetamiseks.
Väetamisel tuleb olla sügisel ettevaatlik: ärge kasutage lämmastikurikast väetist, mis stimuleerib külmaõrna kasvu. Taimede toetamiseks kasuta fosfori- ja kaaliumirikkaid segusid, mis soodustavad juurestiku arengut ja võrsete puitumist. Loe teema kohta lähemalt juhendist taimede väetamine sügisel.
Noorte lehtpuude tüved tasub hilissügisel katta tüvekaitsega, et ennetada varakevadist päikesepõletust ning kaitsta puukoort näriliste eest.
Taga oma aiale tugev algus Vääna Puukooli taimedega
Sügisene istutamine on investeering tulevaste aastate lopsakasse kasvu. Valides kohalikesse oludesse kasvatatud ja aklimatiseerunud istikud, vähendad talvekahjustuste riski ning tagad taimede pikaealisuse.
Tutvu meie laia tootevalikuga e-poes või tule konsulteerima Vääna Puukooli aiandusspetsialistidega, kes aitavad valida just sinu aia mullastikule ja valgustingimustele sobivad puuliigid!
