Kas soovid aeda põõsast, mis pakkuks kevadel valget õiemerd ja sügisel säravaid marju? Kodumaine lodjapuu on Eesti kliimas kohanev ning vastupidav ilupõõsas, mille kasvama saamine õnnestub mängleva kergusega, kui järgid paari aianduslikku põhitõde.
Kasvutingimused ja sobilikud lodjapuuliigid
Eestis kasvab looduslikult harilik lodjapuu (Viburnum opulus), mis eelistab niiskemaid ning viljakaid kasvukohti ja meelitab aeda erinevaid tolmeldajaid ning linde. Koduaedade haljastuses on populaarsed ka mitmed teised liigid ja kultivarid, näiteks pallikujuliste valgete õisikutega “lumepall” ehk ‘Roseum’ ning teede ääres ja kuivemal pinnal hästi vastu pidav villane lodjapuu (Viburnum lantana).
Enamik lodjapuuliike eelistab päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Otsese päikese käes on põõsa õitsemine ning sügisene marjasaak märgatavalt rikkalikum. Mulla suhtes on lodjapuud kohanemisvõimelised, kuid parima tulemuse tagab kergelt happeline kuni neutraalne (pH 5,5–6,5), orgaanikarikas ja hästi vett läbilaskev pinnas. Erinevaid liike leiab meie valikust kategooriate lehtpõõsad ja muud lehtpõõsad alt.
Lodjapuu istutamine samm-sammult
Lodjapuu istutamiseks on sobivaim aeg varakevad enne pungade puhkemist või varasügis. Konteinertaimi saad istutada kogu vegetatsioonihooaja vältel, eeldusel et pinnas pole külmunud ega liigselt kuiv.
- Istutusaugu ettevalmistus: Kaeva auk, mis on umbes 2–3 korda laiem kui taime juurepall ning sama sügav.
- Mulla parendamine: Vaese või raske savimulla puhul sega väljakaevatud mullale hulka orgaanilist komposti, et parandada pinnase struktuuri ja toiteomadusi. Tutvu lähemalt teemaga mullaparandus aias.
- Juurekaela asend: Jälgi hoolega, et taime juurekael jääks täpselt mullapinnaga tasa. Liiga sügavale istutamine võib põhjustada tüvehaigusi ja mädanikku. Vaata lisaks juhiseid artiklist kuidas taimi istutada.
- Vahekaugused: Üksikpõõsana istutades jäta naabertaimedega vaheks vähemalt 2–4 meetrit. Kui plaanis on vabakujulise heki rajamine erinevatest taimedest, jäta taimede vahekauguseks umbes 80–100 cm.
- Kastmine ja multšimine: Pärast istutamist kasta taim põhjalikult läbi ning laota põõsa ümber 5–7 cm paksune männikooremultši kiht. Jäta multšikihi ja tüve vahele väike vahe, et ennetada koore niiskuskahjustusi.
Kastmine ja väetamine
Noored ja hiljuti istutatud lodjapuud vajavad esimesel kahel kasvuaastal korrapärast kastmist. Täiskasvanud põõsad on põua suhtes kordades vastupidavamad, kuid pikaajalise kuumalaine ajal vajavad nemadki põhjalikku leotamist. Suvel kasta põõsast varahommikul otse juurestikule, et vältida märja lehestiku tõttu tekkivaid seenhaigusi. Loe täpsemalt nõuandeid artiklist taimede kastmine suvekuumuses.
Lodjapuu ei vaja ülemäärast väetamist. Kevadel, kui vegetatsioon algab ja muld on soojenenud, sobib kasutada lämmastikurikast kergväetist või komposti, mis stimuleerib lehtede ja võrsete kasvu. Vaata juhiseid lehelt taimede väetamine kevadel.
Alates augustist tuleb lämmastikuväetistest hoiduda, et põõsas ei kasvataks enne külmi külmaõrnu võrseid. Sügisel aitavad kaaliumi- ja fosforirikkad segud kaasa võrsete puitumisele ning uute õiepungade moodustumisele – tutvu teemaga pikemalt juhendis taimede väetamine sügisel.
Lodjapuu lõikamine ja noorendamine
Enamik lodjapuuliike õitseb vanal puidul ehk eelmise aasta võrsetele moodustunud õiepungadel. See fakt määrab otseselt lõikamise aja ja tehnika:
- Kerge hooldus- ja vormilõikus: Teosta lõikus kohe pärast õitsemise lõppu. Nii eemaldad murdunud või inetud oksad ilma järgmise aasta õiepungi vigastamata.
- Tugev või noorenduslõikus: Ülekasvanud põõsa noorendamiseks lõika varakevadisel puhkeperioodil umbes kolmandik kõige vanematest okstest maapinna lähedalt maha. Korda seda protsessi kolmel järjestikusel aastal. Loe lähemalt juhendist taimede lõikamine.
Poogitud vormide, näiteks tüvele kasvatatud ‘Roseum’ ilupõõsaste puhul eemalda regulaarselt tüvelt tekkivad metsikud võrsed ning kohenda võra kuju vahetult pärast õitsemist.
Ristsolmlemine ja sügisene marjailu
Mõned lodjapuud on tuntud oma säravate korallpunaste või tumesiniste marjade poolest, mis püsivad põõsal tihti talveni. Rikkaliku marjasaagi saavutamiseks tasub teada, et paljud lodjapuuliigid on isesteriilsed ehk vajavad ristsolmlemist.
Maksimaalse marjasaagi saavutamiseks istuta lähestikku (kuni 20–30 meetri raadiusesse) vähemalt kaks sama liigi, kuid erineva kultivari või geograafise päritoluga taime, mis õitsevad samal ajal. Tolmeldamist teostavad eelkõige putukad, mistõttu tuleb õitsemise ajal vältida kahjuritõrjevahendite kasutamist.
Kahjurid, haigused ja talvekindlus
Eestis on lodjapuud väga külmakindlad ning taluvad kohalikke talvi hästi. Täiskasvanud põõsad ei vaja talvekatet, kuid noortele istikutele tasub hilissügisel juurestiku kaitseks lisada paar sentimeetrit orgaanilist multši.
Saagikust ja välimust võivad mõjutada lodjapuu-mardikas ning kevadised lehetäid. Seenehaiguste, nagu jahukaste ja lehelaiksuse ennetamiseks tagatakse põõsale hea õhuliikuvus õige lõikamise ning piisavate istutusvahede abil.
Kaunis ja hoolitsetud lodjapuu pakub koduaias silmarõõmu ning elurikkust aastakümneteks. Tutvu Vääna Puukooli istikute valikuga meie e-poes või tule kohapeale – meie kogenud aednikud aitavad valida sinu aeda täpselt õiged sordid ja vajadusel teostavad ka professionaalsed istutustööd.
